Pakendimaterjalide mõju keskkonnale ja ressurssidele
Materjalid on riigi majandusliku ja sotsiaalse arengu alus ja eelkäija. Materjali kogumise, kaevandamise, ettevalmistamise, tootmise, töötlemise, transpordi, kasutamise ja kõrvaldamise protsessis soodustab see ühelt poolt sotsiaalset ja majanduslikku arengut ning teiselt poolt inimtsivilisatsiooni arengut. Samuti kulutab see palju energiat ja ressursse ning väljutab palju heitgaase, heitvett ja jäätmejääke, saastades inimeste elukeskkonda. Erinevad statistikad näitavad, et energia- ja ressursitarbimise suhtelise tiheduse ning keskkonnareostuse algpõhjuse analüüsi põhjal on materjalid ja nende valmistamine üks peamisi kohustusi, mis põhjustavad energiapuudust, liigset ressursikulu ja isegi ammendumist. Seoses kaupade õitsenguga ja pakenditööstuse kiire tõusuga seisavad sama probleemi ees ka pakkematerjalid. Puuduliku statistika järgi on praegu maailmas pakkematerjalide tarbimine inimese kohta 145 kg aastas. Maailmas igal aastal toodetava 600 miljoni tonni vedelate ja tahkete jäätmete hulgas on pakendijäätmeid ligikaudu 16 miljonit tonni, mis moodustab 25% kõigist olmejäätmetest. 15% massist. On mõeldav, et selline hämmastav arv toob pikas perspektiivis kaasa tõsise keskkonnareostuse ja ressursside raiskamise. Eelkõige on ilmselge ja murettekitav plastpakendijäätmete „valge saaste“, mida ei saa 200–400 aastat lagundada.
Šokolaadikarp
Pakendimaterjalide mõju keskkonnale ja ressurssidele kajastub kolmes aspektis.
(1) Pakendimaterjalide tootmisprotsessist põhjustatud reostus
Pakendimaterjalide tootmisel töödeldakse osa toorainest pakkematerjalideks ning osa toorainest muutub saasteaineks ja suunatakse keskkonda. Näiteks kahjustavad ümbritsevat keskkonda ärajuhitavad heitgaasid, reovesi, jäätmejäägid ja kahjulikud ained, aga ka tahked materjalid, mida ei saa ringlusse võtta.
Šokolaadikarp
(2) Pakendimaterjali mitteroheline iseloom põhjustab reostust
Pakendimaterjalid (sh abiained) võivad keemiliste omaduste muutumise tõttu sisu või keskkonda saastada. Näiteks polüvinüülkloriidil (PVC) on halb termiline stabiilsus. Teatud temperatuuril (umbes 14°C) laguneb vesinik ja mürgine kloor, mis saastab sisu (paljud riigid keelavad PVC toiduainete pakendina). Põlemisel tekib vesinikkloriid (HCI), mille tulemuseks on happevihmad. Kui pakendamiseks kasutatav liim on lahustipõhine, põhjustab see ka oma mürgisuse tõttu reostust. Klorofluorosüsinik (CFC) kemikaalid, mida kasutatakse pakenditööstuses vahuainena erinevate vahtplastide tootmiseks, on peamised süüdlased õhuosoonikihi hävitamisel maa peal, tuues kaasa tohutuid katastroofe inimestele.
Makaroni karp
(3) Pakendimaterjali jäätmed põhjustavad reostust
Pakendid on valdavalt ühekordsed ja umbes 80% suurest hulgast pakenditoodetest muutub pakendijäätmeteks. Globaalsest vaatenurgast moodustavad pakendijäätmetest moodustuvad tahked jäätmed ligikaudu 1/3 linna tahkete jäätmete kvaliteedist. Vastavad pakkematerjalid põhjustavad tohutut ressursside raiskamist ning paljud mittelagunevad või taaskasutatavad materjalid moodustavad keskkonnareostuse kõige olulisema ja olulisema osa, eriti ühekordsed vahtplastist lauanõud ja ühekordne plast. Poekottidest moodustunud “valge saaste” on kõige tõsisem keskkonnareostus.
Makaroni karp
Postitusaeg: 14.11.2022
